6. TOITUMINE

Diabeeti põdev inimene ei vaja eritoitu. Arusaamad diabeeti haigestunute toitumisest on aja jooksul palju muutunud. Tänu uutele insuliinravi viisidele ja toitumisteaduse arengule lähtutakse diabeeti põdevate laste toidumenüü koostamisel tänapäeval tervetele lastele mõeldud toidusoovitustest. Söömisesse suhtutakse vabamalt, mõõdukas suhkrutarbimine ei ole keelatud nagu varemalt. Hea ravitulemuse nimel tuleb teha tasakaalustatud, mõõdukaid ja mitmekülgseid toiduvalikuid, pidades silmas, et kasutatud insuliiniannused, söödud toidu kogused ja liikumine oleksid kooskõlas. Toiduga saab laps energiat, mis on vajalik tema põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Toit on olnud küllaldane, kui laps kasvab normaalselt ja võtab kaalus juurde ealise normi kohaselt. Lapse toiduenergia ligikaudse vajaduse arvutab diabeediõde, arvestades tema vanust, sugu, kasvamise kiirust ja liikumist. Mõnel päeval vajab laps rohkem energiat kui teisel. Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust kehaline
koormus, s.t kui tihti ja millise intensiivsusega teeb laps trenni, võtab osa liikumisega seotud mängudest ja muudest tegevustest.
Toitained, millest saadakse energiat, on rasvad, valgud ja süsivesikud. Eesti toitumisjuhistes on kirjas, mitu protsenti peaksid need toitained päevasest vajalikust toiduenergiast andma.

Süsivesikud 55—60%

Süsivesikute osakaalu päevases toiduenergias ei tohi vähendada, kuna see võib mõjuda kahjulikult lapse arengule. Kasulik on süüa liitsüsivesikuid sisaldavaid toite: täisteratooteid, tumedat riisi, herneid, ube, läätsesid, puu- ja köögivilju ning piimatooteid. Väikeses koguses võib suhkrut toidule lisada, kuid parem on seda mitte teha, sest arvestada tuleb sellega, et osa valmistooteid juba sisaldavad suhkrut. Suhkruga toiduaine (maius) tasub plaanida põhitoidukorra sisse ning suurendada vastavalt sellele insuliinikogust. Koolieelses eas lapse päevane suhkrukoguse norm (toidus sisalduv ja lisatav suhkur kokku) on umbes 30 grammi ja koolilapsel 45 grammi päevas.

Rasvad 25—30%

Toidurasvade saamiseks sobivad hästi taimeõlid, taine liha, kala, väikese rasvasisaldusega piimatooted. Lapsed peaksid sööma rasvast kala 1–2 korda nädalas kokku 80–120 g. Rasvase kala kogust tuleks suurendada või anda lisaks oomega-rasvhappeid, kui veres on tõusnud triglütseriidide tase. Enne toidulisandi andmist pidage kindlasti nõu raviarstiga. Transrasvhappeid, mis võivad tekkida taimeõlide hüdrogeenimisel ja mida võib leiduda margariinides, kookides, küpsistes ja maiustustes, on mõistlik tarbida väga vähe või üldse mitte.

Valgud 10—15%

Valguvajadus ööpäevas väheneb lapse vanusega. Kehakilogrammi kohta päevas vajab laps imikueas 2 g valke, 10 aasta vanuses 1 g valke ja noorukieas 0,8–0,9 g valke. Valgud soodustavad lapse kasvamist, kui päevane toiduga saadav energiahulk on piisav. Taimset päritolu valgu allikateks on kaunviljad, kartul, teraviljad, pähklid. Loomset päritolu valgu allikad on kala, taine liha, piimatooted.

Vitamiinid ja mineraalained

Diabeeti põdevad lapsed vajavad samu vitamiine ja mineraalaineid, mis on ette nähtud tervetelegi. Toidulisandeid, sh vitamiinipreparaate, pole enamasti vaja võtta, kui laps sööb mitmekesist toitu ja diabeet on hästi kontrolli all. Vitamiin, mida lapsed võivad lisaks vajada, on D-vitamiin. Kuna Eestis puudub ühtne seisukoht D-vitamiini andmise kohta üle kahe aasta vanustele lastele, on D-vitamiini doosi ja vajaduse üle mõistlik nõu pidada oma raviarstiga.

Kiudained

Iga päev peaks toiduga saama kiudaineid. Üle kaheaastastel lastel saab vajadust kiudainete järele arvutada nii: vanus aastates + 5 = … g kiudaineid päevas, näiteks 10aastasel 15 g kiudaineid päevas.

• Vees lahustuvad kiudained, mida sisaldavad köögi- ja puuviljad ning marjad, aitavad alandada lipiidide taset veres ning pidurdavad glükoosi imendumist soolest.
• Vees lahustumatud kiudained, mida on palju täisteratoodetes, kaunviljades ja muus köögiviljas, soodustavad soolestiku tegevust.
• Puuviljades sisalduv pektiin kaitseb südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise eest.
• Tänu kiudainetele tekib küllastus- tunne söömisel paremini, millega välditakse energiarikaste toitude liigset söömist ja ülekaalu teket.

Kunstlikud magusained

Jaotatakse:
• toitvad (polüalkoholid: ksülitool, sorbitool, laktitool, maltitool). Neid kasutatakse närimiskummide, küpsiste, kommide, jäätiste ja keediste tootmisel. Suurendavad veresuhkrusisaldust ning võivad põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust.
• mittetoitvad (sahhariin, aspartaam, tsüklamaadid, atsesulfaam-K, sukraloos). Ei anna energiat, magusus sadu kordi suurem kui suhkrul. Ei suurenda veresuhkrusisaldust.

Kunstlikke magusaineid lastele üldiselt ei soovitata. Kui neid tarbitakse, peaks jälgima nn ohutut päevakogust.

Toidus sisalduvad süsivesikud ja nende koguse arvutamine igal toidukorral

Lastel võiks olla päevas 3 põhitoidukorda ja 1—3 oodet. Oleks hea, kui laps sööks iga päev enam-vähem samadel kellaaegadel, sest see tagab seedesüsteemi parima toimimise.
Kõik toiduained, mida diabeeti põdev inimene sööb, tõstavad tema veresuhkrutaset suuremal või vähemal määral. Oluline on aga siiski keskenduda toidusüsivesikute tundmaõppimisele, sest just süsivesikute kogus ja omadused määravad ära selle, kui kiiresti tõuseb veresuhkrutase söögi järel ja kui palju vajab laps insuliini. Söögijärgset veresuhkrutaseme tõusu aeglustab ka see, kui süüakse samal ajal valku ja rasvu sisaldavaid toiduaineid.
Süsivesikuid leidub nii taimset (leib ja muud teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad, marjad) kui ka loomset päritolu toiduainetes (piim, keefir). Süsivesikud esinevad toiduainetes liht- ja liitsuhkrutena. Lihtsuhkruteks on glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Toiduga saadavad lihtsuhkrud imenduvad kergesti soolestikust verre, põhjustades söömise järel veresuhkrutaseme kiiret tõusu. Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos koosneb glükoosist ja fruktoosist ning söömisel tõstab samuti kiiresti veresuhkrutaset. Toidu liitsuhkru (nt tärklis) keemiline struktuur koosneb osadest, mis on omavahel lülidega ühendatud. Seedekulglas lagundatakse tärklis glükoosiks. See protsess võtab aega, mille tõttu söögijärgne veresuhkrutase tõuseb aeglasemalt.
Nagu mainitud, ei pea diabeeti põdev laps täielikult loobuma maiustustest ega muudest suhkrut sisaldavatest toiduainetest. Neid tuleks süüa pärast põhisööki, sest sellega satuvad organismi süsivesikute imendumist aeglustavad valgud, rasvad ja kiudained.
Süsivesikute koguse arvutamiseks on mitu moodust. Meil ja paljudes teistes Euroopa riikides arvutatakse süsivesikute kogust grammides igas toiduportsjonis. Arvutamise abistamiseks on koostatud tabelid toiduainete koguste kohta, mis sisaldavad 10 grammi süsivesikuid.

Et süsivesikute koguse arvutamine õnnestuks,
tuleb silmas pidada järgmist.
• Selleks, et täpselt teada saada toidus sisalduvate süsivesikute kogust, tuleb vähemalt alguses toitu kaaluda või mõõta. Hiljem saab portsjoni suurust hinnata kogemuse põhjal.
• Lugege pakenditelt tootja infot. Vaadake, kui palju süsivesikuid sisaldab 100 g toodet või 1 portsjon.
• Toidus sisalduvate süsivesikute koguse arvutamine on vajalik selleks, et doseerida insuliini õigesti. Nüüdisaegsed raviskeemid näevad ette kiiretoimelise insuliini kindla koguse 10 grammi süsivesikute kohta.
• Paindlik toitumine tähendabki diabeeti põdevale inimesele seda, et toidu- ja kiiretoimelise insuliini kogused käivad käsikäes.

Diabeet lastel ja noortel