4. INSULIINIPUMP
Insuliinipump on väike seade, mis on mõeldud insuliini pidevaks annustamiseks. Pumbaga on võimalik insuliinidoose paindlikult seadistada, et jäljendada kõhunäärme tööd. Selleks sisestatakse naha alla väike kanüül, mis on peenikese voolikuga ühendatud pumbaga. Pumbast tulev insuliin liigub kanüüli kaudu organismi. Kanüüli vahetatakse keskmiselt iga kolme päeva tagant. Pumba sisse mahub maksimaalselt 300 ühikut insuliini. Pumbas kasutatakse ainult kiiretoimelist insuliini (Humalog, Novora- pid, Apidra).
Insuliinipumpa võib kanda lihtsalt taskus, kuid laste puhul tuleks kaaluda selle paigutamist vöökotti või kinnitamist klambriga riiete külge, et pump oleks kaitstud. Samuti on lastel võimalik kanda spetsiaalsete pumbataskutega riideid ning väga väikestel ka nn pumbatrakse. Ujuma või pesema minnes võetakse pump ära nii, et kanüül jääb naha sisse.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et pumbaravi aitab parandada diabeedi kontrolli, samuti paraneb patsiendi hinnang oma üldisele elukvaliteedile.
Pumbaravi alustamine eeldab, et lapsevanemad ja laps (kui ta on piisavalt vana) osalevad koolitusel, kus neid õpetatakse pumpa kasutama. Raviarst aitab seadistada insuliiniannused ning diabeediõe juhendamisel õpitakse kanüüli sisestama. Vaja on omandada uued oskused, selgeks õppida mõisted ja pumbamenüü.
See kõik võib algul tunduda keeruline, kuid tasub meeles pidada, et insuliinipumba kasutamise on võimelised selgeks õppima kõik, kes oskavad helistada mo- biiltelefoniga. Pumbaravi kaaludes tasuks ühendust võtta peredega, kes juba insuliinipumpa kasutavad, et kuulda nende igapäevaelu kogemusi.
Mõned pumbaraviga seotud mõisted:
Basaalinsuliin: süsteravil kasutatakse pikatoimelist ja kiiretoimelist insuliini või nende segu, pumbaravil üksnes kiiretoimelist insuliini. Basaalinsuliin on insuliin, mida pump väikestes kogustes pidevalt automaatselt annustab. Pump võimaldab basaalinsuliini annustamist seadistada vastavalt keha insuliinivajadusele. Kui keha insuliinivajadus on teatud kellaaegadel suurem või väiksem, on pumbas võimalik vastavaks ajavahemikuks seadistada kõrgem või madalam basaalinsuliini tase. Võimalik on seadistada erinevaid basaalinsuliini skeeme, näiteks lasteaia- või koolipäevadeks, trennipäevadeks või nädalavahetuseks, mil päevane insuliinivajadus on tavapärasest erinev. Boolusinsuliin: boolusinsuliini manustatakse enne süsivesikuid sisaldava toidu söömist või kõrge veresuhkrutaseme korral selle langetamiseks. Boolusinsuliini annustamine ei toimu automaatselt nagu basaalinsuliini annustamine, vaid selleks tuleb pumbanuppe vajutades anda pumbale vastavad käsklused. Võimalik on valida eri tüüpi booluste vahel, näiteks võimaldab pikendatud boolus insuliini edukalt annustada rasva- ja valgurikka toidu söömisel, mis imendub aeglasemalt.
Booluskalkulaator: boolusinsuliini koguse arvutamise lihtsustamiseks võib pumbas seadistada booluskalkulaatori. Siis on võimalik pumpa sisestada hetke veresuhkrunäit ja/ või toidu süsivesikutesisaldus, misjärel pump arvutab vajaliku insuliiniannuse toidust saadavate süsivesikute katteks ning vajadusel ka kõrge veresuhkrutaseme korrigeerimiseks. Pumbakasutaja vaatab enne annustamist pumba soovitatud insuliinikoguse üle.
Aktiivne insuliin: kiiretoimelise insuliini mõju algab üldjuhul 15 minutit pärast annustamist ja kestab kuni 4 tundi. Et vältida insuliini üleannustamist, arvestab ja näitab pump pidevalt, kui suur hulk annustatud boolusinsuliini organismis veel mõju avaldab. Kõrge veresuhkrutaseme korrigeerimiseks vajalikku doosi arvutades lahutab pump sealt maha insuliinikoguse, mis eelmisest annusest veel mõjumata, vähendades nii insuliini kuhjumist ja hüpoglükeemia ohtu.
Kanüül: kanüül paigaldatakse naha alla ning seda vahetatakse iga 2–3 päeva järel. Kui laps kardab kanüülipanekut, on võimalik kasutada nahka tuimestavat kreemi. Saadaval on mitmeid kanüüle, mis erinevad üksteisest materjali ja pikkuse poolest. Eri variante katsetades leiate kindlasti lapsele kõige sobivama.
Pumbaravi eelised võrreldes süsteraviga:
• Insuliin on alati kaasas.
• Paljude süstlatorgete asemel üks torge kanüüli sisestamisel iga kolme päeva tagant.
• Insuliini on võimalik doseerida väga täpselt ja väikestes ühiku- tes (miinimumkogus 0,025 ühi- kut). Peniga süstides on väikseim doos 0,5 ühikut.
• Basaalinsuliini kogust on võima- lik kogu ööpäeva jooksul paind- likult seadistada organismi vaja- duse järgi.
• Väheneb raskete hüpoglükee- miate oht, sest kasutusel on vaid kiiretoimeline insuliin, mille toi- meaeg on etteaimatav.
• Kehalise aktiivsuse korral on liht- ne insuliinikogust vähendada, et vältida hüpoglükeemiat.
• Toiduinsuliini annustamine käib lihtsalt ja kiirelt paari nupuvaju- tusega.
• Kõik insuliiniannused on näha kellaajaliselt, mis lihtsustab lap- sevanemal ülevaate saamist lap- se päevast.
• Väikelapse hoidjal ja lasteaiaõpe- tajal on tihti lihtsam ja psühho- loogiliselt vastuvõetavam pumba- nuppe vajutada kui süstida.
Pumbaravi miinused võrreldes süsteraviga:
• Kuna kasutatakse vaid kiiretoimelist insuliini, puudub kehas basaalinsuliini (vt pumbaravi mõistete selgitused) varu pikemaks ajaks kui vaid mõneks tunniks. Seetõttu on insuliini annustamise katkemisel ketoatsidoosi tekkimise oht. Samas, kui veresuhkrut mõõta vähemalt 4–6 korda ööpäevas, on see oht minimaalne.
• Pump on keha küljes kinni ning seda võivad märgata ka teised inimesed. Samas on suuremal osal inimestest taskus telefon või muu tehnikavidin, mistõttu pumbanuppude vajutamine ei torka üldiselt silma. Kui laps või noor pumpa väga häbeneb ja eakaaslaste huvi selle vastu kardab, võib see olla märk psühholoogilistest probleemidest seoses diabeediga.
• Pumbaravi kulud on suuremad võrreldes süsteravi kuludega.