3. INSULIIN JA SÜSTIMINE

Insuliinitüübid

Eestis on kasutusel mitut tüüpi insulii- ne, mille toimeajad on erinevad. Insuliini toime ei alga peaaegu mitte kunagi kohe pärast süstimist ning selle algus ja kestus olenevad insuliinitüübist.

Tabelis on lühiülevaade Eestis enim kasutusel olevatest insuliinidest.
Tabelis toodud insuliinide toimeajad on ligikaudsed. Insuliinide imendumine ja seega ka toimeaeg on individuaalne ning võib ka ühel patsiendil varieeruda 25– 50% ulatuses, põhjustades veresuhkrutaseme kõikumist.

Insuliinide süsteskeemid

Eri insuliine annustatakse erinevalt: pikatoimelist baasinsuliini tuleb süstida hommikul pärast ärkamist ja/või õhtul enne magamaminekut. Lühi- ehk kiiretoimelised insuliinid on mõeldud toidust tingitud veresuhkrusisalduse suurenemise kompenseerimiseks ning neid süstitakse 10–20 minutit enne iga söögikorda. Lisaks kasutatakse lühitoimelist insuliini lisaannusena suure veresuhkrusisalduse vähendamiseks.

Alternatiivina on võimalik kasutada lühi- ja pikatoimelise insuliini segusid ehk seguinsuliine, mida süstitakse kaks korda ööpäevas, kuid seguinsuliini manustamine eeldab kindlaid söögiaegu ja kindlat päevakava.

Insuliini süsteskeemide ja dooside suuruse üle otsustab lapse raviarst, arvestades lapse vanust, päevakava ja pere eelistusi. Ühe lapse jaoks parim süsteskeem ei pruugi sobida teisele. Alternatiiviks süsteravile on insuliinipumbaravi (vt 4. peatükki).

Insuliinide toimeaega mõjutavad tegurid
• insuliinidoosi suurus (suur annusimendub aeglasemalt);
• süstepiirkond (kõige kiireminiimendub kõhupiirkonda, siis õlavarde ja tuharasse ning kõige aeglasemalt reide süstitud insuliin);
• süstekohtade tihkestumine ehk lipodüstroofia (halvendab insuliini imendumist);
• süstepiirkonna temperatuur: näiteks päikese käes või saunas, aga ka palaviku korral algab insuliini toime varem;
• liikumine ja massaaž kiirendavad süstitud insuliini toime algust

Insuliinivajadus on diabeeti haigestumisel tavaliselt 0,3–0,4 TÜ/kg/ööpäevas (toimeühikut kehakilogrammi kohta öö- päevas). 6–24 kuu möödumisel suureneb annus 0,7–0,8 TÜ/kg/ööpäevas, küündides murdeeas isegi kuni 1,3–1,5 TÜ/kg/ ööpäevas. Samas on insuliinivajadus äärmiselt individuaalne ja lähtuda tuleb raviarsti juhistest.

Insuliini säilitamine

• Hoidke alati tagavaraampull või -süstal (pen) käepärast. Kui teie laps kasutab eri tüüpi insuliine, peab varuks olema vähemalt üks ampull/süstal igast tüübist.
• Ärge hoidke kasutusel olevat insuliini päikese käes! Vältige insuliini asetamist kohtadesse, kus temperatuur võib tõusta üle 30 kraadi (nt teleri peale, autosse)! Kui välistemperatuur on üle 30 kraadi, on insuliinipumbas olevat insuliini soovitatav vahetada üle päeva.
• Pidev raputamine (nt autos) mõjub insuliinile halvasti, ravim võib kleepuda ampulli seinale ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.
• Tagavarainsuliini tuleb hoida külmikus temperatuuril +2 °C kuni +8 °C. Insuliin ei tohi jäätuda. Talvel insuliinipumpa kasutades on vaja jälgida, et insuliinipumba voolik oleks keha lähedal, et voolikus olev insuliin ei jäätuks.
• Avatud ampulli või kasutusele võetud süstalt võib säilitada toatemperatuuril maksimaalselt üks kuu.
• Igal insuliiniampullil/süstlal on märgitud säilivusaeg (tavaliselt 1–2 aastat alates ostmisest). Kui säilivusaeg on lõppenud, ei tohi seda enam kasutada insuliini toime nõrgenemise tõttu.
• Kui laps on matkal, laagris või pikal reisil, saab insuliini purunemise ja äärmuslike temperatuurikõikumiste eest hoida, pakkides selle väikesesse termoskruusi või termokotti.

Insuliini süstimine

Insuliini süstimise sagedus oleneb sellest, milline on lapse raviskeem. Praktilisel koolitusel tutvute kogu vajaliku varustusega ja teile õpetatakse, kuidas süstida insuliini.

7–10aastane laps võiks õppida ise insuliini süstima. Kuid isegi siis, kui teie laps on küllalt vana, et iseseisvalt süstida, tuleb kõigil pereliikmetel omandada insuliini süstimise oskused ning olla lapsele abiks ja toeks. Vanemad ja teised lapse eest hoolt kandvad täiskasvanud vastutavad selle eest, et lapsele süstitava insuliini annus oleks õige ja et süstitaks õigel ajal.
Eestis on kasutusel ühekordsed insuliiniga täidetud süstlad ehk penid ja korduvkasutusega penid, kus insuliini kolbampulli tuleb ise vahetada.

Süstekoha valik
Insuliini süstimisel peab vältima süsti tegemist ühte ja samasse kitsasse piirkonda. Kui ühte ja samasse piirkonda kogu aeg süstida, tekib sinna lipodüstroofia (rasv- ja sidekoepaksendid naha all). Kühmuke muutub suuremaks ja võtab kaua aega, enne kui inetu muhk taandub. Niisugusest kohast imendub insuliin halvasti. Kui süstekohti kindla ajavahemiku tagant muuta, siis selliseid muresid ei teki.

Süstekohtade vahetamine
• Jälgige, et iga järgmine süstimiskoht oleks eelmisest umbes 2 cm kaugusel.
• Püüdke süstida otseridades ja jätta iga süsterea vahele samuti umbes 2 cm.

Süstimise tehnika

• Võtke insuliiniga täidetud süstal (pen), pange sellele nõel ja keerake doseerimisnupust peale vajalik insuliiniannus. Kui kasutate seguinsuliini, tuleb seda enne korralikult segada – kas peni käes aeglaselt liigutades või seda peopesade vahel hõõrudes.
• Kui võtate kasutusele uue peni, laske kõigepealt välja vähemalt 2 TÜ insuliini, veendumaks, et pen töötab.
• Valige välja süstekoht.
• Vajaduse korral puhastage nahk desinfitseeriva vahendiga (kui laps on näiteks õues mänginud, end ära määrinud või pole võimalust iga päev pesta).
• Oodake, kuni nahk on kuiv, ärge süstige märga nahapiirkonda (kipitus süstepiirkonnas, lipodüstroofia oht).
• Hoidke peni nõela lähedalt nagu sulepead, siis püsib see kindlalt käes.
• Vajadusel võtke sõrmede vahele nahavolt, kuhu süstida. Lühikesi (4 mm) nõelu kasutades ei ole selleks otsest vajadust.
• Lükake nõel 45–90kraadise nurga all kiiresti naha alla. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse, mitte lihasesse. Väikelastel tehakse süst 45–60kraadise nurga all, kuna naha- alune rasvkude on neil õhuke. Läbi riiete ei tohi süstida, sest siis võib insuliin sattuda lihasesse, kust see imendub liiga kiiresti. Riietelt võib naha alla sattuda ka mustust.
• Vajutage doseerimisnupule ja süstige insuliin.
• Lugege mõttes kümneni ja tõmmake nõel välja.
• Suruge kuiv vatitampoon süstekohale, masseerige seda kergelt – nii hoiate ära verevalumi (sinise pleki) tekke.
• Pärast süstimist eemaldage penilt nõel, et vältida õhu sattumist kolbampulli. Igal süstekorral tuleb kasutada uut nõela.
• Kasutatud nõelad tuleks koguda tugevamast plastist anumasse (nt tühi pesuvahendipudel). Kui pudel saab täis, võib selle pärast sulgemist visata segaolmejäätmete hulka. Enne äraviskamist tuleks pudelile peale kirjutada “Teravad esemed”. Nii ei ole ohtu, et prügisorteerimisjaama töötajad vigastavad end kasutatud süstevahenditega.

Kui süstimine on valusam kui tavaliselt, tuleb:
• torgata nõel nahaalusesse koesse kiiresti – aeglane süstimine teeb rohkem valu,
• vajutada süstimisnupule veidi aeglasemalt – see vähendab valuaistingut,
• hoida kasutusel olevat insuliini toatemperatuuril – külma insuliini süstimine on valusam,
• vahetada regulaarselt süstekohti,
• nahapinda võib enne süstimist määrida tuimestava kreemiga (näiteks Emla kreem),
•.kui süstimine on jätkuvalt valus ja/või laps kardab nõela (nn nõelafoobia), tasub kaaluda pumbaravi alustamist, et torgete arvu vähendada.

Diabeet lastel ja noortel