15. LASTEAED JA KOOL

Diabeeti põdeva lapse hakkamasaamisel on oluline roll teda ümbritsevate täiskasvanute teadlikkusel ja suutlikkusel last aidata ja toetada. Lasteaia- ja koolilaps, kes viibib suure osa oma päevast haridusasutuses, vajab sealse personali tuge haigusega toimetulekul, et tagada diabeedi hea kontroll. Kuna laste haigestumine suureneb, siis on enamik Eesti haridusasutusi kokku puutunud diabeeti põdeva lapsega.

Olgugi et laps võib olude sunnil olla suuteline väljaspool kodu oma haigusega ise toime tulema, ei ole selline vastutuse andmine eakohane ning tihti järgneb sellele läbipõlemise sündroom, mis toob kaasa diabeedi kontrolli halvenemise, psühholoogilised probleemid ja kehvemad õpitulemused.

Diabeediga lapse õigused

Diabeeti põdeva lapse õigusi toetavad Eestis kehtivad seadused. Haridusasutus peab tagama lapse sealviibimise ajal tema turvalisuse ja tervise kaitse.[1] Diabeeti põdeva lapse turvalisuse tagamisel on esmatähtsad kolm tegevust – veresuhkrusisalduse mõõtmine, insuliini annustamine ja toidus sisalduvate süsivesikute arvestus.[2] Kohustus pidada arvestust toiduportsjonite süsivesikutesisalduse üle on haridusasutuse toitlustajal, kes peab tagama sellekohase toitumisalase teabe kättesaadavuse lastele ja vanematele.[3]

Eesti Vabariigis on kõigil lastel võrdne õigus abile, hooldusele ja arenemisele, olenemata sellest, kas nad on terved, haiged või puudega.[4] Kõigile lastele peab olema tagatud hariduse omandamine, kusjuures õpikeskkond peab olema tervist toetav, pakkudes tugistruktuure erivajadustega lastele.[5] Eriabi või -hooldust vajavatele lastele peab kohalik omavalitsus looma võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.[6]

Haridusasutus tagab, et diabeeti põdevale lapsele on kättesaadav:
• Tugiisik, kes last diabeediga seotud toimingutes abistab. Tugiisikuks võivad olla klassijuhataja või mõni teine õpetaja, tervishoiutöötaja, koolisekretär jt. Iga lapse vajadus kõrvalabi järele on erinev ning tugiisik aitab last lapsevanemaga kokku lepitud toimingutes.
• Ruum veresuhkru mõõtmiseks ja insuliini manustamiseks. Kindlasti ei sobi selleks tualettruum. Sobiv ruum on näiteks tervishoiutöötaja kabinet, klassi abiruum või klassiruum. Ruumi valik tuleb ka lapsega läbi arutada, kuna mõni laps vajab ravitoimingu- teks suuremat privaatsust.
• Kasutatud teravate ravitarvikute ohutuks äraviskamiseks peab ülalnimetatud ruumis olema eraldi väike suletav (korgi või kaanega) plastist nõu (nt suurema avaga plastpudel või kanister), millele on kirjutatud “Teravad ja torkivad jäätmed”. Täitunud ja suletud nõu võib visata segaolmejäätmete hulka.
• Turvaline koht, kus hoida tagavaratarvikuid. Igapäevaselt mittekasutatavad ja tagavaraks hoitavad ravitarvikud peavad olema nõuetekohaselt hoiustatud (nt insuliin külmkapis) ja olema lapsele vajadusel kättesaadavad. Madala veresuhkrutaseme tõstmiseks vajalikud toiduained (glükoos, mahl jm) peavad paiknema lapsega samas ruumis (lasteaias rühmaruumis, algklassides lapse koduklassis ja võimlas; kui lapse tunnid toimuvad eri klassiruumides, kannab laps neid oma koolikotis).
• Ligipääs joogiveele. Kõrge veresuhkrutaseme korral peab laps saama juua nii tihti, kui talle vajalik, ning ka tualetis käia nii sageli, kui vajalik.
• Söökla menüü koos toiduportsjonite süsivesikutesisaldusega. Kui lapsed saavad sööklas endale ise toitu tõsta, peab diabeeti põdeva lapse portsjon olema vajadusel kaalutud, et oleks võimalik arvutada selle süsivesikutesisaldust.

Diabeedikoolitused

Lapsevanemal on võimalik lapse raviarsti kaudu tellida diabeedikoolitus, mille viib lapse koolis või lasteaias läbi tervishoiutöötaja. Enne koolitust kohtuvad õde, raviarst ja perekond ning arutavad läbi, millist abi laps lasteaias või koolis vajab. Kõik see pannakse haridusasutuse jaoks kirja lapse diabeediravi juhistesse.

Pere saab kohtumiselt kaasa kirja haridusasutuse juhile, kus on info diagnoosi, edasise toimimise ja koolitus- võimaluste kohta. Haridusasutuse juht määrab seejärel inimesed, kellest saavad lasteaias või koolis lapse tugiisikud. Kui sobiv koolituse aeg on kokku lepitud, tuleb tervishoiutöötaja lasteaeda või kooli (soovi korral ühineb temaga ka lapsevanem) ning koolitab ja nõustab personali, kellega laps kokku puutub. Vajadusel toimub ka jätkukoolitus, et vahepeal tekkinud küsimusi ja probleeme lahendada. Edaspidi jääb kõigis lapse diabeeti puudutavates küsimustes haridusasutuse kontaktisikuks lapsevanem.

Lapsevanem tagab, et lapsel on haridusasutuses olemas:
• lapse diabeediravi juhised täpse ja ajakohase infoga;
• lapsevanemate ja teiste pereliikmete kontaktandmed;
• glükomeeter, testribad, lantsetiseade ja lantsetid;
• peni kasutajatel: pen, nõelad, insuliin;
• pumbakasutajatel: tagavarapatarei, kanüül ja reservuaar, erijuhtudeks ka pen ja insuliin;
• glükagoon;
• kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldavad toiduained veresuhkrutaseme tõstmiseks (glükoos, väike mahlapakk vms);
• aeglasemalt imenduvaid süsivesi- kuid sisaldav toit veresuhkrutase- me tõstmiseks (müslibatoon, või- leib vms).

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
2. ISPADi laste diabeediravi juhised 2009.
3. Määrus: “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.
4. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus; ÜRO lapse õiguste konventsioon; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.
5. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020.
6. Koolieelse lasteasutuse seadus.

Diabeet lastel ja noortel

Diabeet lastel ja noortel

Curriculum

15. LASTEAED JA KOOL

Diabeediga lapse õigused

Diabeedikoolitused

Lisa kommentaar Tühista vastus

Modal title