14. DIABEETI PÕDEVA LAPSE MEDITSIINILINE JÄLGIMINE
Diabeeti põdeva lapse jälgimine toimub Eestis ainult kõrgema etapi haiglate juures – Põhja-Eestis on diabeedikeskuse baasiks SA Tallinna Lastehaigla ja Lõuna-Eestis SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik.
Diabeedikeskused Eestis
Tallinnas:
• Tallinna Lastehaigla (Tervise 28)
• Kesklinna Lastepolikliinik (Ravi 28)
Tartus:
• SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik (Lunini 6)
Spetsialistid diabeedikeskustes
1. Diabetoloog-endokrinoloog
2. Diabeediõde/dieediõde
3. Sotsiaaltöötaja
• Sotsiaaltöötaja nõustab sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes.
4. Psühholoog
• Kliiniline psühholoog abistab lapsi ja peresid emotsionaalse toimetuleku vallas. Mõnedel lastel tekib probleem süstimise või dieedi järgimisega, mida saab samuti psühholoogiga arutada.
• Kui muret tekitab lapse käitumine või tema tujud, mis võivad olla seotud diabeediga, lepib arst kokku psühholoogi vastuvõtule mineku.
Esimestel nädalatel pärast diabeedi diagnoosimist kohtutakse arsti ja diabeediõega sagedamini, et saada võimalikult palju praktilisi nõuandeid ja korrigeerida raviskeemi (haiglast lahkumise järel insuliinivajadus enamasti väheneb). Esimene arstivisiit toimub üldjuhul kahe nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Edaspidi käiakse arsti juures konsultatsioonil vähemalt neli korda aastas, vajadusel sagedamini. Arsti vastuvõtt kestab umbes 30 minutit, enne arsti juurde minekut on vaja läbi käia ka diabeediõe kabinetist.
Kirjutage üles kõik visiitide vahepeal tekkivad küsimused, et te ei unustaks neid arstilt või õelt küsida.
Arsti konsultatsioonid
Vastuvõtule tuleb diabeeti põdeva lapsega kaasa vähemalt üks vanem või hooldaja, kes on vastutav tema diabeediravi eest. Ärge unustage, et tähtis on pidada kodus diabeedipäevikut, mis aitab diabeeti kontrollida. Palun võtke lapse diabeedipäevik ja glükomeeter arsti vastuvõtule alati kaasa.
Vastuvõtul mõõdab õde lapse pikkust ja kaalu ning märgib selle kasvugraafikusse. Näpuotsast võtab õde vereproovi, et määrata hemoglobiin A1c (HbA1c) sisal- dus veres.
Kohe ravi alguses on tähtis aru saada, et kogu aeg pole võimalik saavutada ideaalset veresuhkrukontrolli. Isegi tänapäevaste ravivõimalustega tõuseb igal diabeeti põdeval lapsel veresuhkrutase aeg-ajalt kõrgele, mis ei tohiks tekitada väga palju probleeme. On oluline, et keskmine veresuhkrutase jääks soovitatud piiridesse.
Ärge unustage, et kui veresuhkrutase kõigub väga kõrgest väga madalani, võib HbA1c-sisaldus veres olla küll soovituslikes piirides, kuid see pole hea tasakaal. Kõige tähtsam on veresuhkrut kodus pidevalt kontrollida, et tagada õigeaegne tegutsemine, kui veresuhkrutase tõuseb.
Iga-aastane kontroll
Kord aastas kontrollitakse lapse tervist visiidil põhjalikumalt. Diabeedi jätkukoolitust pakutakse diabeedikeskustes vastavalt patsiendi vajadusele.
1. Vererõhu, pikkuse ja kaalu mõõtmine.
2. Veenivereanalüüs võimaliku kilpnäärmehaiguse ja tsöliaakia kindlakstegemiseks (1–2 aasta tagant).
3. Mikroalbuminuuria (väike kogus valkuuriinis) kontroll algab: lastel viis aastat pärast diabeedi diagnoosimist, teismelistel kaks aastat pärast diabeedi diagnoosimist.
4. Silmade kontroll alates 11. eluaastast kaheaastase diabeedistaaži ja alates 9. eluaastast viieaastase diabeedistaaži korral. Silmatilkadega laiendatakse pupilli ja oftalmoskoobi (valgustusvahend) abil kontrollitakse silmapõhja veresooni.
5. Arsti konsultatsioon.
6. Diabeediõe konsultatsioon.
7. Dietoloogi hinnang ja konsultatsioon (toidumenüü ülevaatamine).