13. KAASUVAD HAIGUSED

Tsöliaakia

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, mille korral inimene ei talu gluteeni ehk teraviljavalku, mida leidub nisus, rukkis ja odras. Kuigi kaer ei sisalda gluteeni, võivad 1–5% tsöliaakiat põdevatest inimestest reageerida ka sellele.

Jahus sisalduv gluteen annab tainale elastsuse, aitab sel kerkida ning takistab leiva ja teiste pagaritoodete murenemist. Gluteeni sisaldavad paljud poes müügil olevad valmistoidud.

Kui tsöliaakiahaige sööb gluteeni sisaldavat toitu, vastab immuunsüsteem sellele peensoole limaskesta kahjustamisega. Peensoole limaskesta kaudu omastab aga meie keha mitmeid vajalikke toitaineid – valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid. Tsöliaakia korral on nende toitainete imendumine häiritud.

4–9% diabeediga lastest põeb ka tsöliaakiat, mis kulgeb enamikul neist asümptoomselt ehk vaevusi põhjustamata. Suurim risk tsöliaakia tekkeks on esimesel 10 aastal pärast diabeedi diagnoosimist. Tsöliaakia on pärilik haigus. Lähisugulastel (õed-vennad, lapsed) on suurem risk põdeda sama haigust (5–15%).

Tunnused
Tsöliaakia tunnused on kõhulahtisus, kõhuvalu, oksendamine, väike kaaluiive, kasvu pidurdumine, aneemia, väsimus, ärrituvus, sagedased ootamatud hüpoglükeemiad, hambaemaili defektid, murdeea alguse hilinemine, nahalööve jm.

Diagnoosimine
Et haigust varakult avastada, määratakse kõikidele üle aastastele suhkruhaigust põdevatele lastele vereanalüüs, et uurida tsöliaakiaspetsiifiliste ehk gluteeni- või transglutaminaasivastaste antikehade olemasolu. Kui need antikehad on olemas, on diagnoosi kinnitamiseks vajalik lasta teha peensoole biopsia. Diagnoosi kinnitavad tsöliaakiale omased limaskestakahjustused biopsial võetud sooletükikestel. Kui lapse veres on antikehad, ent soole limaskest on terve, ei ole tsöliaakiadiagnoosil alust.

Ravi
Kui tsöliaakiat põdev inimene jääb ravita, võivad tal tekkida toitainevaegus, aneemia, luuhõrenemine, viljatus ja diabeeti põdevatel lastel korduvad hüpoglükeemiad.

Ainuke ravi on range ja eluaegne gluteenivaba dieet, s.t laps ei tohi süüa gluteeni sisaldavat toitu. Haiguse diagnoosimise järel õpetatakse teid valima gluteenivabu toite, hoolsalt peab jälgima hakkama toidupakenditel olevaid silte. Gluteenivaba dieet muudab ka süsivesikuid sisaldava toidu valikut, mis omakor- da võib mõju avaldada lapse veresuhkrutasemele. Seetõttu on esialgu vaja veresuhkrut sagedamini mõõta.

Kui teie lapsel on diabeet, pöörate kindlasti juba niigi suurt tähelepanu sellele, mida ta sööb, ning tsöliaakia lisandumisel võib dieedi järgimine tunduda topeltraske. Kuid kui laps peab korralikult dieeti, võite varsti märgata tema tervise paranemist. Lisainfot tsöliaakia kohta saate Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt: www.tsoliaakia.ee.

Kilpnäärmehaigused

Ligikaudu ühel kolmandikul I tüüpi suhkruhaigust põdevatel inimestel on lisaks kilpnäärmehaigus. Nii diabeet kui ka kilpnäärmetõved on endokriinhaigused, mis mõjutavad keha ainevahetust. Kui kilpnääre hakkab tootma liiga palju hormoone, siis ainevahetus kiireneb; kui kilpnääre toodab liiga vähe hormoone, ainevahetus aeglustub.

Kilpnääre paikneb kaelal kõrisõlme all. Immuunsüsteem võib kilpnäärmekoes tekitada põletiku, mida nimetatakse autoimmuunseks türeoidiidiks. Kui kilpnäärme töö on häiritud, võib kaasuda nii kilpnäärmehormoonide ala- kui ka ületootmine.

Kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, nimetatakse seda hüpotüreoosiks. Alatalitlusega võivad kaasneda väsimus, unisus, kõhukinnisus, kaalutõus, nahakuivus ja menstruaaltsükli häired. Nimetatud tunnused võivad olla ka väga vähe väljendunud. Suhkruhaigust põdeval lapsel, kel on kilpnäärme alatalitlus, võib sagedamini tekkida hüpoglükeemiaid. Nagu suhkruhaiguse, on ka kilpnäärme alatalitluse korral vajalik hormoonasendusravi, mis seisneb tabletivõtmises üks kord päevas.

Kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, nimetatakse seda hüpertüreoosiks. Sagedased tunnused on kaalulangus hoolimata suurest söögiisust, närvilisus, südamepekslemine, väsimus ja kõhulahtisus. Diabeeti põdeval inimesel võib suureneda insuliinivajadus. Ka hüpertüreoosi korral on ravi kindlasti vajalik. Esmane ravivõimalus on tablettide abil vähendada kilpnäärmehormoonide tootmist (tablette on vaja võtta kuni kolm korda päevas, tavaliselt 1–2 aasta jooksul). Kui sellest ei piisa, võib vajalikuks osutuda ka operatiivne või radiojoodravi.

Diagnoosimine
Kõiki diabeeti põdevaid lapsi uuritakse kilpnäärmehaiguste suhtes, määrates üle ühe aasta kilpnäärmekoevastaseid antikehi ning kilpnäärmehormoonide taset veres.

Infektsioonid

Kõrge veresuhkrutase soodustab infektsioonide teket ja raskendab nendest paranemist. Diabeeti põdevaid lapsi ohustavad teistest sagedamini nahainfektsioonid ja tütarlapsi kuseteedenakkused. Imikutel tuleb ette mähkmepiirkonna seeninfektsioonist tingitud nahapõletikke. Suuremad lapsed võivad kannatada limaskestade seeninfektsioonide all genitaalide piirkonnas.

Veresuhkrutaseme normaliseerimine aitab neid infektsioone nii ära hoida kui ka ravida. Tavaliselt on vajalik ka seenevastane või antibakteriaalne ravi.

Hambakaaries

Süsivesikuid sisaldavate magusate toitude ja jookide tarbimine on diabeeti põdeva lapse jaoks paratamatu. Kuidas vähendada hambakaariese tekkimise ohtu olukorras, kui toidukordade vahel ja aeg-ajalt ka öösiti tuleb magusat süüa või juua?
• Oluline on regulaarne hambaarsti külastamine. Hambaarst saab anda täpsemaid soovitusi kaariese ennetamiseks, näiteks hammaste kaitseks silantide paigaldamiseks või kloorheksidiini sisaldavate toodete (suuveed, geelid) kasutamiseks. Haigekassa tasub alla 19aastaste hambaravi eest.
• Lapsevanem võiks aidata last hammaste pesemisel, et õiged hambapesuvõtted harjumuseks saaksid.
• Pärast magusa söömist võib närida ksülitooli sisaldavat nätsu – ksülitool takistab kaariest tekitavate bakterite paljunemist.
• Öise hüpoglükeemia korral anda lapsele magusat jooki eelistatult kõrrest, kuna siis on magusa kokkupuude hammastega väiksem. Närimist vajavad ja kleepuvad toiduained jäävad öösel pikaks ajaks hammaste külge ja suurendavad kaarieseriski.
• Lisaks hambaarstile võib külastada ka hügienisti, kes õpetab täiendavalt hügieenivõtteid ja hammaste pesemist. Hügienisti teenused võivad olla tasulised.

Diabeet lastel ja noortel

Diabeet lastel ja noortel

Curriculum

13. KAASUVAD HAIGUSED

Tsöliaakia

Kilpnäärmehaigused

Infektsioonid

Hambakaaries

Lisa kommentaar Tühista vastus

Modal title