10. DIABEET JA ÄGEDAD HAIGUSED
Palavikuga kulgevadägedad haigused
Ägeda haiguse korral, eriti kui see kulgeb palavikuga, kasvab organismi insuliinivajadus. Samas on haiguse ajal tavaline, et söögiisu väheneb. Need tegurid tavaliselt tasakaalustavad teineteist. Põhireegel on mitte vähendada insuliiniannust (välja arvatud kõhulahtisuse korral).
Alustada võiks insuliini manustamisest tavaskeemi järgi. Veresuhkrut peab mõõtma enne igat toidukorda ja manustama insuliini enne söömist. Kui veresuhkur on üle 15 mmol/l, peaks mõõtma ketokehade sisaldust veres.
Kui veresuhkrusisaldus on enne sööki üle 8 mmol/l, tuleb lisaks toiduinsuliinile teha ka kõrge veresuhkrutaseme korrigeerimiseks mõeldud insuliiniannus (tavapärase korrektsiooniteguri järgi). Kui veresuhkrusisaldus on enne sööki üle 15 mmol/l ning ketokehade sisaldus üle normi, tuleb lähtuda 8. peatükis toodud insuliini lisadooside arvestamise põhimõttest.
Mõõtke veresuhkrut kaks tundi pärast sööki või pärast kõrge veresuhkrutaseme korrigeerimiseks mõeldud insuliiniannuse manustamist. Kui veresuhk- rusisaldus on endiselt suur, annustage insuliini uuesti. Tihedamini kui iga kahe tunni tagant ei tohiks kõrget veresuhkrutaset kiiretoimelise insuliiniga korrigeerida, kuna insuliini kuhjumise efekt võib põhjustada hüpoglükeemiat.
• Palavikuga üle 38 °C on tavaliselt vaja suurendada insuliiniannust 25% võrra.
• Palavikuga üle 39 °C on insuliiniannust vaja suurendada kuni 50% võrra.
Seguinsuliinide kasutamisel tekib kõrge veresuhkrutaseme korral vajadus lühitoimelise insuliini lisasüstide järele.
Vere suhkrusisalduse kontrolli all hoidmine suurendab organismi vastupanu nakkusele. Päevikusse peab hoolikalt märkima veresuhkruväärtused, ketoonisisalduse ja insuliiniannused. Kui te ei ole lapse seisundis kindel ega tea, kuidas tegutseda, võtke ühendust oma lapse raviarsti, diabeediõe või haiglaga.
Suurenenud insuliinivajadus püsib ägeda haiguse korral veel kuni nädal pärast paranemist. Vahel kasvab insuliinivajadus ka juba mitu päeva enne haiguse avaldumist.
Ägeda haigestumise ajal, kui söögiisu ei ole, peaks lapsele andma süsivesikuterikast toitu. Pakkuge lapsele midagi, mis talle kindlasti meeldib (nt jäätist, puuvilja, suppi).
Kõhuviirused (gastroenteriit)
Gastroenteriit on seedetrakti nakkushaigus, mis tavaliselt põhjustab oksendamist ja kõhulahtisust. Sel juhul on enamasti probleemiks madal veresuhkrutase ning tekib vajadus tunduvalt vähendada insuliinidoosi.
Toit ja jook peavad sisaldama süsivesikuid, et varustada keha energiaga ja vähendada hüpoglükeemia riski. Abiks võib olla ka väike annus oksendamisvastast rohtu (metoklopramiid).
Diabeet ja äge haigestumine lastel
1. Haigestumisel vajab diabeeti põdev laps samasugust diagnoosimist ja ravi nagu teised lapsed.
2. Palaviku ja peavalu korral võib lapsele anda paratsetamooli või ibuprofeeni. Lapse enesetunne paraneb ja sageli tekib tal ka söögiisu.
3. Haige laps tuleb jätta koju, kuid mitte ilma järelevalveta.
4. Palaviku korral on tähtis anda lapsele palju vedelikku, eriti kui tal on kõrge veresuhkrutase, kuna selle mõjul suureneb uriini tootmine.
5. Oluline on, et laps saaks piisavalt insuliini ja toitu.
Tegutsemine kõhuviiruse korral
• Tehke kindlaks, et tegemist on gastroenteriidiga. Selle sümptomid on:
– oksendamine ja kõhulahtisus,
– madal veresuhkrutase,
– kerge või mõõdukas ketokehade sisalduse suurenemine (söömata olemise tagajärjel).
• Väga oluline on tarbida vähehaaval palju suhkrut sisaldavaid vedelikke. Sobivad puuviljamahlad, suhkruga tee, rehüdroonilahus (lahus on soolane, võib lahjendada mahlaga). Pange kirja, kui palju laps joob.
• Mõõtke veresuhkrut iga 2 tunni tagant (kui on hüpoglükeemia risk, siis iga tunni tagant) ja kontrollige ketokehade sisaldust iga 1–2 tunni tagant.
• Kauem kestnud hüpoglükeemia korral võib abi saada väikestest glükagooniannustest.
• Tavaliselt peab insuliiniannust vähendama 20–50% võrra, olenevalt sellest, kui palju laps süüa saab.
• Kõhuviiruse põdemise järel ei pruugi süsivesikud täiel määral imenduda, seega peab toiduinsuliini annustamisega olema ettevaatlik. Esmalt võiks toiduinsuliini annustada alles siis, kui ollakse veendunud, et süsivesikud imenduvad ja vere suhkrusisaldus suureneb – selle kindlakstegemiseks on vaja veresuhkrut söömise järel mõõta. Niisugune olukord võib kesta ligi nädal pärast kõhuviiruse väliste sümptomite taandumist.
Kui laps on tervenenud, võib ta alustada tavapärase toidu söömist, välja arvatud piim, mille peaks menüüst 1–2 nädalaks välja jätma, kuna piimasuhkrut on põletikulisel ja ärritunud soolestikul raske lõhustada.
Glükagooni miniannustamine
• Glükagooni väikeste annustega on võimalik veresuhkrutaset tõsta, kui see on kõhuviiruse või toidust keeldumise tõttu madal ning on oht, et langeb veelgi.
• Miniannus on veerand tavapärasest süstitavast kogusest (vt 7. peatükki).
•Kui veresuhkrutase ei tõuse 20–30 minuti möödudes, korrake süstimist sama doosiga.
Oksendamine ilma kõhulahtisuseta
Oksendamise korral, kui sellega ei kaasne kõhulahtisust, peab alati kahtlustama insuliinipuudust. Viimane põhjustab samuti suhkru- ja ketoonisisalduse suurenemist veres (vt 8. peatükki).
Tunnused, mille korral peab pöörduma haiglasse
• oksendamine jätkub
• ei suuda hoida veresuhkrutaset üle 4 mmol/l
• veresuhkrutase ei lange alla 15 mmol/l ka insuliini kolme järjestikuse lisaannusega
• ketokehade sisaldus püsib veressuur hoolimata insuliini lisaannusest
• lapse seisund halveneb
• kui te ei ole kindel, kas saate olukorraga ise hakkama
Kaitsesüstid
Diabeeti põdevaid lapsi vaktsineeritakse sama kalendri alusel nagu teisigi lapsi. Vaktsineerimise ajal peaksid veresuhkruväärtused olema normis. Vajadusel pidage nõu lapse raviarstiga.